Kalarand

Autorid: Toomas Paaver, Teele Pehk ja Triin Talk
Asukoht:  Kalaranna 1
Kestus: 12. juuni – 12. september 2011

KALARAND from LIFT11 on Vimeo.

Kalarand on isetekkinud supelrand Linnahalli ja Patarei vahelisel rannalõigul, mis on saanud piirkonna elanike seas populaarseks supluskohaks. Hoolimata levinud eelarvamusest selle koha reostatuse kohta on praktika näidanud, et vesi on puhas ja paik looduslikult sobiv ujumiseks. Ühtki teist nii kesklinnalähedast ujumiskohta Tallinnas ei ole.

2010. aasta suvel tegid installatsiooni autorid omal algatusel katse, püstitades Kalaranda riietumiskabiini. Nii sai see koht sümboolselt tähistatud supluskohana ja suplejad võtsid kabiini kiiresti kasutusse. Kerge konstruktsiooniga kabiin kadus aga teadmata põhjusel kaks nädalat hiljem.

2011. aasta suvel korratakse sama algatust põhjalikumalt, ehitades metallkabiini (mis loodetavasti on vandaalikindlam kui eelmisel suvel kasutatud puit) ning lisades veel supelrannale omaseid elemente. Talgute käigus koristatakse rannaala ja harvendatakse võsa.  Suvehooajaks organiseeritakse prügikonteinerid. Ujumiskoht puhastatakse suuremast veealusest prahist ja betoonitükkidest ning veest võetakse koostisproovid, mille tulemused pannakse üles infotahvlile. Puhtamate ja korrastatumate olude loomisest hoolimata jääb Kalarand siiski omavastutusega supluskohaks, mida ei lisata Tallinna ametlike randade nimistusse, ja seetõttu ei ole seal rannavalvet ega vetelpäästet.

Rannahooaeg avatakse rannapeoga 12. juunil, kus kuurortpiirkondade tavasid järgides tulevad serveerimisele külmad joogid ja jäätis, mängib muusika.

Kalaranna korrastamine ja esitlemine omavastusliku rannana tõmbab tähelepanu kogu piirkonnaga seotud plaanidele, mille sihiks on mahukas elamu‑ ja sadamaarendus. Kalamaja elanikud vaidlustasid väljapakutud planeeringu ning see on tänaseni kehtestamata. Mereääre kasutamine supelranna ja avaliku ruumina ei välista elamute ja sadama arendust, sest arendatavad maa‑ ja mereala on tegelikult kokku üsna suured ning kätkevad endas mitmesuguseid võimalusi. Linnaruumi mõtestamine supelrannana võiks samuti tuua värskeid tuuli arendusplaanide mitmekesistamisse ning aidata maa-ala omanikul parandada piirkonna mainet, sealse tulevase keskkonna kvaliteeti ja kasutatavust.

 

Toomas Paaver, Teele Pehk, Triin Talk